Küsi lisaSissejuhatus
Anna Mari Liivrand kujutab tihti oma joonistustes maastikke, milles on midagi muinasjutulist või kaugetele aegadele (või aedadele) viitavat. Tegemist on fantaasiaruumidega, kus kohtuvad minevik ja mingid veel sõnastamata tulevikuvisioonid. Kunstnik ütleb oma joonistuste juurde järgmist: „Nende joonistuste puhul kujutasin ma ette varemeid või skelette, mis on erinevates lagunemise staadiumites. Varemetele viitavad ka ruumis „laiali pillutud” objektid. Samas on need „varemed” väga sätitud, hoolitsetud ja korralikud tõstatades küsimuse, et ehk ei ole lagunemine tingimata juhuslik ja kahetsusväärne.” Näitusel „Heade mõtete kodu” valgub joonistustel „Kulgevad kaared I”, „Kulgevad kaared II” ja „Kulgevad kaared III” kujutatud maailm otsapidi galeriisse ning üks kujutatud objektikooslus „Ringkäik” on ka ruumis. Tegu on omalaadse pargiskulptuuriga, mis tõstetuna joonistuse pargist reaalsesse siseruumi omandab uued dimensioonid ja tajumise potentsiaali. Park on võimalus jalutada, selle käigus muutuvad teekonna vormid ja kujundid, aga trajektoor jääb ikka ringikujuliseks.
