Kogo galeriil on rõõm esitleda Bita Razavi isikunäitust “Balti remondimuuseum“.
Viimased kolm aastat on Bita Razavi renoveerinud üht vana maja Lääne-Virumaal ja korterit Tartus Karlovas. Teda hakkasid huvitama materjalid, mida on Baltimaade kodude remontimisel läbi aastate muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras kasutatud. Jätkuna oma varasematele töödele, milles Bita Razavi dokumenteeris Soome ja Iraani leibkondade ühiseid jooni, on ta nüüd ehitanud installatsiooni, et tutvustada nähtamatuid ehitusmaterjale, millega koos elavad paljud Balti regiooni inimesed.
Installatsioon “Balti remondimuuseum” tutvustab nõukogude ajal kodude soojustamiseks ja renoveerimiseks kasutatud materjale, mida kunstnik on renoveerimistööde käigus kogunud ja säilitanud kui antropoloogilise uurimistöö materjali.
Kogutud materjali põhjal loob kunstnik absurdse versiooni rahvamuuseumist uurimaks selliste muuseumide rolli rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja rahvusliku ühtsuse narratiivi loomisel.
Bita Razavi (s. 1983) on Teheranist pärit kunstnik, kes elab ja töötab Helsingis ning Eestis, maakodus. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe muusikas Teherani Kunstiülikoolis ja saanud magistrikraadi kujutavas kunstis Helsingi Kunstiakadeemiast. Razavi loomingu keskseks teemaks on erinevate igapäevaste situatsioonide vaatlemine ja peegeldamine. Teda huvitab erinevate ühiskonnagruppide sisemise dünaamika seos riikide poliitiliste struktuuridega ja ajaloolise mõõtmega riiklike sündmustega. Razavi dokumenteerib objektide ning süsteemide agentsust ja uurib nende nende suhet iseendaga.
Bita Razavi on näidanud oma töid Teherani Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Trondheimi Biennaalil, Soome Fotograafiamuuseumis, Helsingi Fotograafiabiennaalil, Helsingi Disainimuuseumis, Videobrasil’is ja SESC Pompeia kultuurikeskuses Sao Paulos, Cité international des Arts’sis, Pariisis, Fotografisk Center’is, Kopenhaagenis, Göteborgi Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil, Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis, Kalmari Kunstimuuseumis Rootsis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. 2017. aastal pälvis ta Oskar Öflundi fondi auhinna.
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova (LV/NL)
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn, TYPA (endine Eesti Trüki- ja Paberimuuseum), Frame Finland, Kone Foundation, Põhjamaade Kultuuripunkt ja KUMA pruulikoda.
Täname: Toomas Lasmann, Mart Paadik, Armin Luik, Marge Monko, Tanel Rander, Mara Jelinko, Lauri Laanisto, Malle Käärik.
Kogo galeriil on rõõm esitleda August Krogan-Roley isikunäitust „Tühjad vapid“, mis on kunstniku esimene isikunäitus Kogo galeriis ja Eestis.
August Krogan-Roley tühjad vapid kujutavad endast piltlikku mängu heraldikaga. Need on täis metafoore – looklevaid teid, mida järgida, tühje ruume, mida sisustada, pealetükkivale pilgule paigaldatud tõkkeid – ning sündisid kunstniku huvist maailma ehituse, kompositsiooni ja mehaanika vastu. Üks tugevamaid mõjutusi teostel on keskaegsetelt vappidelt leitav pildiruumi korraldamise viis. Eelkõige on teostele ainest andnud Tallinnas Raidkivimuuseumis nähtud raidkivid, kuigi viited neile on kaudsed. Krogan-Roley huvi ei seisne mitte niivõrd konkreetses teabes, millega raidkivid on kodeeritud, vaid pigem visuaalses raamistikus, mis on loodud selle teabe edastamiseks.
Tema vappide „tühjus“, neilt ilmnev tseremoniaalse või sõjalise eesmärgi puudumine lisab uue vaatepunkti rollile, mida see objektide klass semiootilise mudelina etendab. Vappide kujundamise tavad, nagu pinna jagamine kaheks või neljaks eraldiseisvaks alaks, loodi algselt üha keerukamate sotsiaalsete tähenduste komplektide mahutamiseks. Sümboliseerimaks sugupuud, perekondadevahelisi abielusid ja üksikisikutele antud tiitleid, pidi heraldika sisaldama üha suurenevat hulka spetsiifilist teavet. See sisu on tühjadelt vappidelt tahtlikult eemaldatud, et uurida pildiloome dünaamikat. Tühjad vapid loovad heraldikat ilmaliku maailma jaoks, kasutades tänapäevaseid materjale, mis kunstnik on leidnud enda ümbert.
Näituse puhul ilmub August Krogan-Roley samanimeline kunstnikuraamat, mis sisaldab 24 reproduktsiooni ning Neil Clementsi kirjutatud saateteksti. Raamatu on kujundanud Indrek Sirkel ning kirjastanud Lugemik. Raamatu rahvusvaheline esitlus toimub 21. septembril maailma suurimal kunstiraamatute messil NY Art Book Fair 2019.
August Krogan-Roley (USA, s.1986 Minneapolises) elab ja töötab Brooklynis, New Yorgis. Ta on õppinud maali– ja trükikunsti Šotimaal Glasgows (BFA, Glasgow School of Art, Glasgow, UK). Tema isikunäitused on toimunud galeriides ja institutsioonides nagu At Liberty, Hong Kong, CN; Ricou Gallery, Brüssel, BE; Three Four Three Four Gallery, Brooklyn, NY; Soo Visual Arts Center, Minneapolis and Generator Projects, Dundee, UK. Tema töid on näidanud Royal Scottish Academy, Edinburgh, UK; Kate Werble Gallery, New York, NY; The Glue Factory, Glasgow, UK; RATA Projects, New York, NY ja Shoreditch Town Hall, London, UK.
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova (LV/NL)
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
Täname: Pühaste Pruulikoda, Hektor Disainhostel, Neil Clerments, Margot Samel, Indrek Sirkel, Anna Aavik, Toomas Griin, Triin Ploom, Art Leete, Kaarel Narro, Urmo Teekivi, Malle Käärik.
Unseen on juhtiv kaasaegse fotokunsti mess, mis kord aastas Amsterdamis näitab uusimat meediumi piire avardavat fotokunsti. Kogo galerii osaleb Unseenil Mari-Leen Kiipliga.
Kogo galerii osalemist Unseenil toetab Kultuuriministeerium toetusprogrammi “Eesti kultuur maailmas” kaudu ja Tartu Linn. Uute teoste produktsiooni toetab Eesti Kultuurkapital.
Me vaatame tulevikku ja meie silme ette tekib pilt. Kompame tuleviku piire, loome vormi, mille saame täita detailidega. Kuidas aga tajume minevikku? Mälestustel puuduvad reaalmaailmale sarnased parameetrid. Mälestuste tajumine ei ole lineaarne – kerkivad esile hetked, mis kujundavad iseenda kogemist.
Hetkel on minu kodu mu vahekodu. Kui mõtlen kodule, ei näe ma staatilist kujutist, vaid pidevat liikumist, minu kogemuste ja eelistuste kogumit.
Olen loonud endale kujutise kodust – mälestuse tulevikust, mida ei eksisteeri. See tähendab, et ma ei kasuta seda, vaid olen selle hoiule pannud. Olen andnud kodule oma kujutuses ambivalentse sisuga vormi. Nii eksisteerib see ülimas täiuslikkuses. Olles alati selline, nagu tahan.
Näitusel uurin mälus tekkinud tühimikke – negatiivseid mõtteruume. Positiiv on kadunud või seda pole kunagi olnud, kuid jäljend ometi mõjutab mind. Mõtteruumis külgneb see osa igapäevaste tegevuste ja objektidega. Negatiiv aga on ajanud juured sügavale mälestustesse, millega sel algselt otsene seos puudus, muutes sedasi igapäevaseid tegevusi ja objekte.
Loon psühhoskulptuuri, mis väljendab tulevikumälestuste olemust.
Tekst: Johannes Luik
Johannes Luik (s 1988) on 2019. aastal lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala. Ta on kahel aastal järjest võitnud Noore Skulptori Preemia Grand Prix (2017 koos Siim Elmersiga ja 2018).
Oma kunstipraktikas tegeleb Johannes Luik muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema ideed leiavad väljenduse erinevates meediumites, aga suhestuvad alati orgaaniliselt ruumiga, luues puhta terviku. Tema töömeetod on uurida (abstraktsete) objektide suhet kolmemõõtmelise arhitektuurse ruumiga ning arhitektuursete detailide funktsionaalset suhet nende objektidega. Sedasi käsitleb Luik ruumi kui materjali, mida aktiveerides on võimalik luua teistmoodi kogemise ja mäletamise viise.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
Kaose Koguduse näituse “Retrospektiiv” lõpetamine toob kokku kõik näituse jooksul loodu ja kogetu. Korraks veel manifesteerub kaosemäng kivides ja hajub siis tagasi igikestvasse festivali. Kohal on Kaose Kogudus ja kaasteelised, esitletakse raamatut ja plaati, nautida saab kivispaad ja erinevaid esinemisi. Päeva üks tippsündmusi on kivioksjon, kus on võimalik soetada nii näitusel loodut kui ka näituse keskmes olnud kuut tonni kive. Oodatud on igasse vanuse- ja hinnaklassi kuuluvad olendid!
Ajakava
Kogo Galeriis
12:00 Dr Lille loengud kividest ja nunnudest kassipoegadest III
18:00 Margit Lõhmuse jutukogu “Sterne” esitlus
19: 00 Kivispa Kogo galerii ees
20.00 Kivioksjon & gaala Ann Ideoni toitudega
Armastuse saalis
21:00 Live: Dora Bleu
22:00 Live: Gatesleeper “Inertia” plaadiesitlus
23:00 Live: Martiini, Uku Masin
+ DJ Kersten Kõrge
Armastuse Saalis: pilet 3 €
Osalevad kunstnikud:
Martiini, Gabriela Liivamägi, Marja-Liisa Plats, Helle Ly Tomberg, Paul Lepasson, Uku Pira, Martin Rästa, Siim Lill, Kersten Kõrge, Salme Kulmar
Ainuigavikuliselt kaduva ja ilmuva kaose muutumatult muutuva mõõtmatu ilmingu tunnistajate ühisnäitus „Retrospektiiv“ vaatab spontaanselt kulgeva ruumiinstallatsiooni kaudu tagasi inimkultuuri ning universumi igikestvale konfliktile, mis on inimesi vaevanud hetkest, mil esimene inimkäsi haaras kivikirve järele. Imiteerides inimkonna ambitsioonikat, ent lootusetut võitlust alistamatu Kaose vastu, uurib Kaose Kogudus inimeseks olemise kogemusega kaasnevaid olemuslikke algküsimusi ja püüab leida lepitust lõputult teadmatu universumiga.
Kaose Koguduse „Retrospektiiv“ on dekonstruktiivne protsess, mis ei keskendu autoritele, teostele ega nende seostele või tähendustele, vaid loob spontaanselt muutuva ühisruumi, mille täidab piiramatu loovuse puhas voog. Puuduvad piirid nii teose, meediumi kui ka autorite vahel. Ruumiinstallatsioon areneb ja taandarenebspontaanselt, muutes vormi ja tähendusi. Nõiakivitagune määramatus vilgatab korraks ja kaob siis jälle kiviklibusse. Kaose Koguduse liikmed realiseerivad inimese loomuomase õiguse eksida ja improviseerida ning lepitavad inimkonna universumiga. Kivi kotti!
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
Jälgi näitust YouTube‘s.
Ede Raadiku uuel isikunäitusel saab galeriist menstruaaltsükleid jälgivate nutitelefonirakenduste tabelite ja diagrammide labor. Näitusel saab lähedalt uurida kunstniku tervise Exceli tabelit.
Ede Raadik jätkab näitusel oma juba varem sisse käidud rada feministliku kontseptualistina, kes muudab isikliku elu sündmused numbriteks ja graafikuteks. Kunstniku menstruaaltsükleid jälgivate nutitelefonirakenduste süstematiseeritud tabelid ja diagrammid mõjuvad korraga homeeriliste ja eneseiroonilistena. Samas aitavad joonised distantseeruda oma emotsionaalsetest läbielamistest ja vaadata neid tüüpiliste juhtumitena elu Exceli meres. Sedasi muutuvad omaeluloolised sündmused millekski ajastuspetsiifiliseks ning isiklikkus ja dramaatika taanduvad. Näitusel kerkivad küsimused uute anakronistlike normatiivide tekkimisest, küberturvalisusest, isikliku ja avaliku tähendusest ja piiridest, mis on nutiseadmete ajastul
märkimisväärselt muutunud.
Tekst: Rebeka Põldsam
Ede Raadik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna ning elab ja töötab Tallinnas. Ede Raadiku isikunäitus “Punasel merel kruiisimas” toimub Kogo galeriis, Tartus, Aparaaditehases
4. aprillist kuni 11. maini. Näitus on avatud K-R 12-19 ja L 12-18.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn. Täname Purtse pruulikoda.
Näituse Publikuprogramm:
→ Ede Raadik x Feministeerium
16.04.19 kell 18.00 vestleb Aet Kuusik kunstnik Ede Raadikuga näitusest “Punasel merel kruiisimas” ja uurib lähemalt, kuidas Ede näitusel käsitletavate teemadeni jõudis. Üritus toimub koostöös Feministeeriumiga.
→ Isiklik teemaõhtu
02.05.19 kell 19.00 räägivad kunstnik Ede Raadik ning bluusilaulja ja TLÜ doktorant Kaisa Ling isiklikust perspektiivist teemal “Reproduktiivsus – kas minu vaba valik?”. Piret Põldveri kureeritav „Isiklik teemaõhtu“ on vestlusõhtute sari, mille läbiv teema on „isiklik“. Vestlusõhtute eesmärk on lammutada müüte ja vaadata otsa tabudele.
→ Loeng “Vere temaatika kunstis: veritasust – viljakuseni”
08.05.19 kell 18.00 toimub Kaire Nurga loengusarja “Posthumanistlik pilk” 1. osa. Loengusari seob tänapäevase mõtte- ja kunstiilma, kunstiajaloo ja käimasoleva nätiuse.
→ Loeng “Inimõiguste põhine lähenemine reproduktiiv- ja seksuaaltervisele”
09.05.19 kell 16.00 peab loengu õigusteadlane Liiri Oja, kes hiljuti kaitses doktoriöö teemal “Kes on “naine” inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes”.
Olete oodatud näituse “Jutukas mateeria” avamisele ning etenduskunstnike Age Linkmanni ja Taavi Rei performance’ile reedel, 8. veebruaril kell 18.00 Kogo galeriis.
Näitus “Jutukas mateeria” vaatleb kõige laiemas tähenduses meid ümbritsevat materiaalset kultuuri ning selles peituvaid lugusid, tähendusi ja transformatsioone. Ühiskonnas on sageli olnud tavaks imetleda minevikust pärit materiaalse kultuuri objekte, kuid kuidas suhtutakse tänapäeva objektidesse, mis meid iga päev ümbritsevad? Näitusel vaadeldakse ühiskondlikke lugusid, ootusi ja ihasid, mis on settinud meie ümber leiduvasse mateeriasse; kunstnikud on kui antropoloogid, kes uurivad asjade erinevaid tähenduskihte vormi, materjalide, kasutusfunktsioonide ning sotsiokultuuriliste (aja)lugude kaudu.
Millised ootused ja tähendused meid ümbritsevate asjadega seovad? Kuidas mõjutab inimene end – oma tajusid, arusaamu ja harjumusi – nende asjade kaudu, mida ta enda ümber pidevalt loob? Igapäevaelus on asjadel oluline roll nii materiaalses kui immateriaalses võtmes. Me fetišeerime nende tarbelisust või esteetilisust, kuid mõtleme harva võimalike lisatähenduste ning peidetud potentsiaali peale. “Jutukas mateeria” põhineb visuaalsel ja taktiilsel uurimistööl asjadest, mis on kaotanud oma funktsiooni, mille funktsioon on teadmata või veel avastamata. Millised otstarbed, tähendused ja olemisviisid avalduvad meid iga päev ümbritsevates asjades, kui eemaldada neilt inimese antud ideoloogilised tähendused ning tarbefunktsioonid?
Kunstnikke köidavad olukorrad, kus esemed on oma eesmärgi minetanud või pendeldavad funktsiooni ja esteetika vahealal. Saarits käsitleb dekoratiivsete poolfunktsionaalsete asjade uurimise kaudu objekte, milles on kihistunud eri aegade ühiskondlik edukultus ja tarbimisunelmad. Vaadeldes asjade n-ö saamislugusid, analüüsib ta ka laiemalt “asjasust” ning asjade ontoloogilisi tähendusi. Mertes aga tegeleb igapäevaelu asjadega seonduvate harjumuste ja arusaamade ümbermõtestamisega, kombineerides eri materjale ja tarbeesemete osi. Rõhudes kunstiteose materiaalsele kohaolule ning soovides lahti öelda asjade ja materjalide semantilisest pagasist, avab ta seeläbi nende uusi võimalikke tähendusi ja kasutusviise.
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova (LV/NL)
Täname: Club-Mate Eesti, Trükikoda Paar, Looming Hostel, Siim Preiman, Ingrid Allik, Brita Kaasik, Taavi Rei, Age Linkmann, Darja Andrejeva, Lauri Lest, Helena Keskküla, Kadri Villand, Eva-Erle Lilleaed, Mati Schönberg, Marten Esko.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital; Kogo galeriid toetab Tartu linn.
Olete oodatud Eva Mustoneni isikunäituse “Ämbliknaine” avamisele reedel, 14. detsembril kell 18.00 Kogo galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 26. jaanuarini.
Lähtudes kudumisega seotud müütidest (nii antiiksetest kui tänapäevastest) pakub Eva Mustonen proosalise versiooni gobeläänist kui arhailisest ja nišilikust tekstiilikunsti vormist. Näitusel “Ämbliknaine” laotab kunstnik oma loomeprotsessi vaataja ette sõna otseses mõttes laiali. Viibides näituse vältel galeriis kohapeal, värvib kunstnik lõngu ja koob need püsttelgedel seinavaibaks. Päev-päevalt kasvavat vaibategu täiendavad varasematel aastatel läbi viidud intervjuud Eesti gobeläänikunstnikega ning Mustoneni enda päeviku katkendid ja tekstid, mis puudutavad gobelääni ajalugu ning positsiooni kaasaegsel kunstimaastikul, illustreerides eneseirooniliselt seda, kuivõrd keeruliseks võib osutuda pealtnäha lihtne ning tehniliselt kergesti omandatav gobeläänpõime.
Eva Mustonen (1986) on õppinud tekstiilikunsti ja semiootikat Tartus ja Göteborgis ning skulptuuri Tallinnas, hetkel elab ja töötab Tallinnas.
Praegu pigem installatsioonikunstnikuna
Hoia silm peal ka näitusega kaasneval publikuprogrammil:
→ SLAIDISLÄMM
20.12.18 kell 18.00 toimub kunstnik Eva Mustoneni ja KKEKi kuraator-projektijuhi Marika Agu vahel slaidislämm, mille raames vaadatakse mõlema poolt ettevalmistatud pildiesitlusi ning arutletakse vabas vormis nendest tekkinud seoste ja teemade üle.
→ LOENGUÕHTU
11.01.19 kell 18.00 peab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tekstiilikogu kuraator Helen Adamson loengu gobelääni ajaloost, keskendudes 20. sajandile ja ETDMi tekstiilikogus olevatele gobeläänidele, vaadeldes ühtlasi, mis juhtus selles vallas üheksakümnendatel.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Punch Drinks
