Olete oodatud näituse “Jutukas mateeria” avamisele ning etenduskunstnike Age Linkmanni ja Taavi Rei performance’ile reedel, 8. veebruaril kell 18.00 Kogo galeriis.
Näitus “Jutukas mateeria” vaatleb kõige laiemas tähenduses meid ümbritsevat materiaalset kultuuri ning selles peituvaid lugusid, tähendusi ja transformatsioone. Ühiskonnas on sageli olnud tavaks imetleda minevikust pärit materiaalse kultuuri objekte, kuid kuidas suhtutakse tänapäeva objektidesse, mis meid iga päev ümbritsevad? Näitusel vaadeldakse ühiskondlikke lugusid, ootusi ja ihasid, mis on settinud meie ümber leiduvasse mateeriasse; kunstnikud on kui antropoloogid, kes uurivad asjade erinevaid tähenduskihte vormi, materjalide, kasutusfunktsioonide ning sotsiokultuuriliste (aja)lugude kaudu.
Millised ootused ja tähendused meid ümbritsevate asjadega seovad? Kuidas mõjutab inimene end – oma tajusid, arusaamu ja harjumusi – nende asjade kaudu, mida ta enda ümber pidevalt loob? Igapäevaelus on asjadel oluline roll nii materiaalses kui immateriaalses võtmes. Me fetišeerime nende tarbelisust või esteetilisust, kuid mõtleme harva võimalike lisatähenduste ning peidetud potentsiaali peale. “Jutukas mateeria” põhineb visuaalsel ja taktiilsel uurimistööl asjadest, mis on kaotanud oma funktsiooni, mille funktsioon on teadmata või veel avastamata. Millised otstarbed, tähendused ja olemisviisid avalduvad meid iga päev ümbritsevates asjades, kui eemaldada neilt inimese antud ideoloogilised tähendused ning tarbefunktsioonid?
Kunstnikke köidavad olukorrad, kus esemed on oma eesmärgi minetanud või pendeldavad funktsiooni ja esteetika vahealal. Saarits käsitleb dekoratiivsete poolfunktsionaalsete asjade uurimise kaudu objekte, milles on kihistunud eri aegade ühiskondlik edukultus ja tarbimisunelmad. Vaadeldes asjade n-ö saamislugusid, analüüsib ta ka laiemalt “asjasust” ning asjade ontoloogilisi tähendusi. Mertes aga tegeleb igapäevaelu asjadega seonduvate harjumuste ja arusaamade ümbermõtestamisega, kombineerides eri materjale ja tarbeesemete osi. Rõhudes kunstiteose materiaalsele kohaolule ning soovides lahti öelda asjade ja materjalide semantilisest pagasist, avab ta seeläbi nende uusi võimalikke tähendusi ja kasutusviise.
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova (LV/NL)
Täname: Club-Mate Eesti, Trükikoda Paar, Looming Hostel, Siim Preiman, Ingrid Allik, Brita Kaasik, Taavi Rei, Age Linkmann, Darja Andrejeva, Lauri Lest, Helena Keskküla, Kadri Villand, Eva-Erle Lilleaed, Mati Schönberg, Marten Esko.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital; Kogo galeriid toetab Tartu linn.
Olete oodatud Eva Mustoneni isikunäituse “Ämbliknaine” avamisele reedel, 14. detsembril kell 18.00 Kogo galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 26. jaanuarini.
Lähtudes kudumisega seotud müütidest (nii antiiksetest kui tänapäevastest) pakub Eva Mustonen proosalise versiooni gobeläänist kui arhailisest ja nišilikust tekstiilikunsti vormist. Näitusel “Ämbliknaine” laotab kunstnik oma loomeprotsessi vaataja ette sõna otseses mõttes laiali. Viibides näituse vältel galeriis kohapeal, värvib kunstnik lõngu ja koob need püsttelgedel seinavaibaks. Päev-päevalt kasvavat vaibategu täiendavad varasematel aastatel läbi viidud intervjuud Eesti gobeläänikunstnikega ning Mustoneni enda päeviku katkendid ja tekstid, mis puudutavad gobelääni ajalugu ning positsiooni kaasaegsel kunstimaastikul, illustreerides eneseirooniliselt seda, kuivõrd keeruliseks võib osutuda pealtnäha lihtne ning tehniliselt kergesti omandatav gobeläänpõime.
Eva Mustonen (1986) on õppinud tekstiilikunsti ja semiootikat Tartus ja Göteborgis ning skulptuuri Tallinnas, hetkel elab ja töötab Tallinnas.
Praegu pigem installatsioonikunstnikuna
Hoia silm peal ka näitusega kaasneval publikuprogrammil:
→ SLAIDISLÄMM
20.12.18 kell 18.00 toimub kunstnik Eva Mustoneni ja KKEKi kuraator-projektijuhi Marika Agu vahel slaidislämm, mille raames vaadatakse mõlema poolt ettevalmistatud pildiesitlusi ning arutletakse vabas vormis nendest tekkinud seoste ja teemade üle.
→ LOENGUÕHTU
11.01.19 kell 18.00 peab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tekstiilikogu kuraator Helen Adamson loengu gobelääni ajaloost, keskendudes 20. sajandile ja ETDMi tekstiilikogus olevatele gobeläänidele, vaadeldes ühtlasi, mis juhtus selles vallas üheksakümnendatel.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Punch Drinks
30. novembrist alates saab Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäitusel “Salajane vilin metsas” kuulata luuletajate Hasso Krulli ja Carolina Pihelgase ning multimeediakunstnik Martin Rästa koostöös valminud luuleinstallatsiooni. Installatsioon koosneb luulekatketest, mis ei asenda metsa hääli, aga loovad kolmest erinevast helisuunast justkui metsa ruumi. Sõnad ilmuvad ja kaovad ootamatult, tõustes korraks esile vaikuse toel, mis valitseb ka pärast lausumist. Näitus “Salajane vilin metsas” ja seda saatev luuleinstallatsioon jäävad avatuks kuni 8. detsembrini.
Olete oodatud Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäituse “Salajane vilin metsas” avamisele 24. oktoobril kell 19.00 Kogo galeriis.
Näitusel eksponeeritud teosed on inspireeritud valgusest, varjust ja erinevate eluvormide vaheliste piiride hägustumise ideest. Koos loovad kunstnikud maagilise keskkonna, kus näituse külastajal on võimalus tajuda elu iseeneses, olemuslikult iseorganiseeruva võrgustikuna.
KRISTI KONGI maaliinstallatsioon on geograafiline valguslabürint, mis haarab endasse erinevaid kohti Mehhiko džunglist Lõuna-Eesti metsadeni. Valguse metafoori kaudu ähmastuvad inimese ja looduse vahelised piirid ning metsast saab utoopilise geomeetria allikas. Posthumanistlikus evolutsiooniprotsessis muudab valgus inimesed taimedeks ja hirm hakkab võrduma soojusega.
Kristi Kongi (1985) on maalihariduse omandanud Tartus, Tallinnas ja Lahtis ning hetkel elab ja töötab Tallinnas. Kongi kunstipraktika keskne teema, materjal ja inspiratsiooniallikas on värv. Tema teoste visuaalne keel, mida on lihtne kiirelt määratleda kui geomeetrilist abstraktsionismi, keerleb valguse ja värvi süsteemsete uuringute ümber, olles eelkõige analüütiline ja organiseeritud.
MARI-LEEN KIIPLI näitab oma videoteoses kuidas seista valguse ja hämaruse, ebakindluse ja teadmatuse vahel, avastades erinevate eluvormide eksistentsiaalseid ja hägustunud kokkupuutepunkte.
Mari-Leen Kiipli (1988) on õppinud fotograafiat Tartus ja Tallinnas ning täiendanud end Viinis, praegu elab ja töötab Tallinnas. Kiipli senised suuremad sooloprojektid, mis kombineerivad fotot, videot ja installatsiooni, keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide tunnetuslikule kvaliteedile. Ta uurib teostes lähedalt ja keskendunult iseenda kohalolu spetsiifilistes, omadusteta keskkondades ning kehamälu toimimist.
Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäitus “Salajane vilin metsas” kuulub festivali Tartu Valgus kõrvalprogrammi. Lisaks Kogo galeriile avatakse 24. oktoobril festivali põhiprogrammi kuuluv kahe galerii ühisnäitus “Vaakum kui mõtteviis”. Näitus avatakse Tartu Kunstimajas kell 17.00 ja Nooruse galeriis kell 18.00. Avamisõhtu programm liigub seejärel edasi Aparaaditehasesse, kus kell 19.00 avatakse Kogo galerii näitus “Salajane vilin metsas”. Avamiste õhtu lõpetab näituse “Vaakum kui mõtteviis” peaesineja Carl Michael von Hausswolffi kontsert Aparaaditehase Armastuse saalis kell 21.00.
Seoses TAVA2018 festivaliga on Kogo galerii 25.–28. oktoobrini erandkorras avatud kell 12.00–22.00.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Pühaste pruulikoda, Saku ja A. Le Coq.
Täname: Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja
Kogo galeriil on hea meel avada Elīna Vītola näitus “Maalikunsti ja argielu ühised probleemid: kräppstraktsioon”, mis on Elīna esimene soolonäitus Kogo galeriis ning Eestis.
Elīna Vītola on õppinud maalikunsti ning elab ja töötab Riias. Maal, maalilisus ja selle ühendamine argielulise triviaalsusega on Vītola loomingus kesksel kohal. Kunstnik läheneb värvidele, objektidele ning maalimisele pigem kontseptuaalses võtmes, esitades humoorikaid küsimusi selle ainese, tehnika ja materjali kohta. Vītola on märkinud, et teda huvitab kunst ja konserveeritud puuviljad – mis ongi võtmefraas tema teoste lahti mõtestamisel.
Pealkirjas “Maalikunsti ja argielu ühised probleemid: kräppstraktsioon” esinev mõiste “kräppstraktsioon” on sünonüüm zombie-formalismile ning tähistab abstraktse kunsti taaselustumist. Käesolev näitus on uusim peatükk Vītola 28 aasta pikkuses uurimustöös “Kuidas saada kunstnikuks?”. Näitus koosneb erinevatest katsetustest leida lahendusi probleemidele, mis kunstniku igapäevaelus ja maalimise protsessis ette tulevad. Üritades leida viisi, kuidas kunstnikuna edu saavutada, uurib Vītola erinevaid kunsti ja kunstnikke puudutavaid stereotüüpe, püüdes seeläbi demüstifitseerida tervet maaliprotsessi.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
