Poeb naha alla

Näitus „Poeb naha alla“ keskendub kehadele läbi naispilgu. Keha ei esine siin stabiilse ega suletud vormina, vaid pidevalt muutuva ja reageeriva pinnana, mille kaudu maailm sisse tungib, naha alla poeb. Nahk toimib korraga kaitse, piiri ja haavatava kokkupuutepunktina – kohana, kuhu salvestuvad hirm, vägivald ja lähedus. Naispilk ei tähista siin üksnes seda, kes vaatab, vaid ka seda, kuidas vaadatakse. See loob ruumi kohalolule, äratundmisele ja haavatavusele, kuid ei paku tingimata mugavust.

Alasti subjekt laseb vaataja lähedale, kuid ei poseeri talle. Ta eksisteerib, kogeb, tunneb. Keha ei ole siin kui erootiline objekt vaid kui ruum, milles saab vaadata ilma vajaduseta omada või hinnata, milles kohtuvad isiklik ja ühine, tuttav ja võõras, figuratiivne ja unenäoline, nähtav ja varjatud. Just selles vahepealsuses saab tekkida õõv – mitte millegi otseselt ähvardava, vaid millegi tuttava ootamatu võõrastumise kaudu. See tekib hetkel, mil turvaline distants jälgija ja jälgitava vahel kaob, mil kujutatu hakkab vastu vaatama.

BIOGRAAFIAD

Tiiu Kirsipuu (1957) on Tallinnas elav ja töötav skulptor, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (tookordse ERKI) skulptuuri eriala (1983). Kirsipuu töödes leidub nii realistlikku kui abstraktset vormilahendust ning oma ideede teostamisel kasutab ta väga erinevaid materjale. Skulptoril on olnud palju isikunäitusi nii Eestis kui väljaspool, ta on teostanud arvukalt töid avalikku ruumi, osalenud grupinäitustel ja skulptuurisümpoosionitel, kureerinud näitusi, viinud läbi töötube jm. Kirsipuu loomingut on tunnustatud Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemia (2010), Kristjan Raua preemia (2010), Viljandi linna aastapreemia ja teenetemärgi (2024) ning Tartu Ülikooli teenetemärgiga (2024). 2019. aastal tunnustati teda Eesti Vabariigi Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga.

Heeyoung Noh (1995) on Lõuna-Korea maalikunstnik, kes elab ja töötab Londonis. Ta on lõpetanud Glasgow Kunstikooli kujutava kunsti osakonna magistriõppe (2024) ja tal on bakalaureusekraad Souli Sungshini naisteülikoolist (2019), kus ta spetsialiseerus lääne maalikunstile. Tema alasti, anonüümsed naisfiguurid väljendavad diasporaaidentiteedi keerukust ja haprust, lähtudes Noh’i isiklikust  mittekuuluvuse kogemusest Ida-Aasia naisena Inglismaal. Veepiisad Noh’i loomingus sümboliseerivad alateadlikke arme, mida süsteemne riiklikult toetatud rõhumine ja läbiv patriarhaalne sotsiaalne struktuur võimaldavad ning mida vaikselt ühiste küürimisseansside ajal vanaemadelt emadele, emadelt tütardele edasi antakse. Noh pälvis 2024. aastal galerii ja kunstinõustamisettevõtte THE TAGLI mentorlusauhinna, mida antakse välja koostöös erakunstikoguga Folco Collection.

Liisa Nurklik (2000) on Tallinnas tegutsev maalikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna bakaluareuseõppe (2026). Nurkliku looming keskendub abstraktsele maalile ning värvi, pinna ja kompositsiooni võimaluste uurimisele, otsides neis peituvaid tähendusi ja seoseid. Tema isikunäituste hulka kuuluvad „Eksimas“ EKA galeriis (2026) ja „Libainimene“ EKA raamatukogus (2025), samuti on ta osalenud mitmetel grupinäitustel.

Marleen Suvi (1998) on Tallinnas tegutsev maalikunstnik. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaasaegse kunsti erialal (2023) ja on lõpetanud bakalaureuseõpingud maalikunsti osakonnas (2020). Suvi kunsti gravitatsioonikeskmeks on inimene tema privaatsfääris. Teoste tundeline sisu riimub seeriast seeriasse tehniliselt nõudliku vormistuse ja eksperimenteeriva materjalikäsitlusega. Suvi laseb vaataja oma maalides endale tihti pea ohtlikult lähedale, ent leiab maalikunstist ja maalikunsti piirialadelt alati viise oma kaugusi ja piire kehtestada. Marleen Suvi hiljutiste näituste hulka kuuluvad Aleksander Metsamärdi kureeritud „ja head koerad keldris on“ Artrovert galeriis (2026) ja Kerly Ritval kureeritud „Vesi, rohelus ja ilus nägu“ Draakoni galeriis (2025). 2024. aastal pälvis ta Helju Rossmann Schneideri stipendiumi. 

Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator, 2024. aastast töötab Maasik Eesti Kunstiakadeemia galeristina. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaasaegse kunsti erialal (2021) ja lõpetanud bakalaureuseõpingud fotograafia osakonnas (2017) ning ta on end täiendanud Helsingi Kunstiakadeemia kuraatoriõppes (2019). Maasiku projektid lähtuvad märkamisest ja kogumisest ning koondavad argiseid tähelepanekuid ja erinevate inimeste esemeid ja kogemusi. Äsja lõppes „Noor Tartu“ näitusesarja raames valminud Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne“ Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis. 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi kuraatori- ja kunstnikupositsiooni põimimise eest.

TIIM

Kunstnikud: Tiiu Kirsipuu, Heeyoung Noh, Liisa Nurklik, Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Tekstid: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Else Lagerspetz
Projekti koordineerimine ja produktsioon: Greete Altrof, Liina Raus
Installatsioon: Siim Asmer
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Else Lagerspetz
Fotod: Nele Tammeaid (avamine), Marje Eelma (dokumentatsioon)
Tõlge ja toimetus: Kaisa Maasik, Karin Kahre, Refiner Translations

TOETAJAD

Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.