Kuidas see juhtuda sai?

Loovus ja kriminaalsus näivad olevat samas semantilises keskkonnas üsna tavalised. Ja ühiskonnas on neil vähemalt üks ühine joon: nii loome- kui ka kuritegelikud võrgustikud on seotud novaatorlusega. Nii uuenduslikud kultuuripraktikad kui ka alternatiivsed eluviisid ja ebaseaduslikud majandussuhted on alternatiivideks tervele mõistusele ja sellele, mis on sotsiaalselt vastuvõetav.

Pascal Gielen

Inimesele kui bioloogilisele liigile on omane koguneda gruppidesse ning raske on vaadelda ühiskonda kui tervikut, sest see on jagatud väikestesse rühmadesse, mille hulk on lõputu. Üks neist on kaasaegse kunsti skeene, mis funktsioneerib kunstnike ja kunstiasjatundjate jaoks ohutu keskkonnana. Tänu kunstivaldkonna professionaliseerumisele ja kapitaliseerumisele on tekkinud üsna turvaline suletud ühiskond, mida nimetatakse ka „kunstimulliks“ (art bubble). Vaatamata sellele, et kunst tegeleb aktuaalsete probleemidega ja kajastab tänapäeva inimeste muresid, jääb see reaalsest elust väga kaugele ning eristub tugevalt sellest, millest ta ise räägib. Ühiskond marginaliseerib kunstnikku endiselt ja näeb teda läbi teatud klišeede, mis pärinevad tõenäoliselt veel 20. sajandi algusest, kui kunstnik oli agressiivne mässaja, mis tänapäeval enam ammu tõele ei vasta. Pigem vastupidi – kunstivaldkond on muutunud isegi liiga rahulikuks ja tolerantseks. Vanast ajast on aga jäänud kehtima üks tõsiasi: kunstnik on siiamaani viimane lüli majandussuhete võrgustikus. Vaatamata sellele, et pidevalt ehitatakse uusi kunstikeskusi ja luuakse uusi fonde, peab keskmine kunstnik ikkagi välja mõtlema alternatiivseid ellujäämise viise nagu ka keskmine kurjategija, on irooniliselt märkinud Belgia sotsioloog Pascal Gielen.

Näitus „Kuidas see juhtuda sai?“ dekonstrueerib „kunstimulli“, viies kokku kaks maailma: üks neist on vaikne, ohutu, eraldiseisev kaasaegse kunsti skeene ning teine ohtlik, agressiivne, ennustamatu reaalsus, kus kunst ei mängi mingit rolli. Paljud näitusel olevad tööd räägivad kunstimaailmast vägivalla prisma läbi. Tänavarahutused, vandalism, kokkupõrked relvastatud politseiga on sarkastiline vihje sellele, et kunstimaailma ohutus on vaid illusioon. Reaalse maailma absurdsus ja vastuolulisus satuvad konflikti peene professionaalse kunstiskeenega, millel on ka oma nuripool. Kunstnike vaesus, ebastabiilsus ja hirm homse päeva ees. Peavoolu õudusfilmides leiab õudus tihtipeale aset just peategelase kodus. Kodu aga on kombeks pidada ainukeseks ohutuks kohaks, kuhu inimesel on võimalik suure maailma eest turvaliselt peitu pugeda. Loogiline, et kõige rohkem hirmu tekitab situatsioon, kus just kodu ise on ohu allikas.

Installatsioon koosneb sotsiaalmeediast, kultuuri- ja sotsiaalvallast, autorite isiklikest tähelepanekutest, mõtetest ning eneseprojektsioonidest välja rebitud kildudest. Kunstnik ja kurjategija on pandud ühele joonele nagu ka rahulik kunstiilm ja katastroofiaimdus, küsides meie kõikide kuuluvuse järele teatud gruppidesse ja seda, kuidas me kohaneme kiiresti muutuvas maailmas. Kunstniku eksistentsi kaudu mõtiskleb autor ka globaalsetest probleemidest ja sellest, kuidas loov indiviid suhestub süsteemiga, mis ei toetu loovusele, vaid pigem rangetele matemaatilistele struktuuridele. Teoste tegelastel ja nende ümbrusel on enamasti sümboolne tähendus. Kunstimaailma tegelikkuse taga peidab end üldine küsimus kõigi sotsiaalsete normide faktipõhisusest: kuidas neid usaldada saab ja kas üldse peabki?

Tekst: Alexei Gordin

Näitus „Kuidas see juhtuda sai?“ hõlmab kunstniku maale ja videoid aastatest 2019–2021, tegemist on Alexei Gordini 18nda isikunäitusega. Näituse avamine toimub neljapäeval, 5. augustil kell 19–21, sündmust toetab Kalamaja Pruulikoda, muusikat mängib DJ NIKA. Oodatud on külastajad, kes tunnevad end tervena. ArtDepoo asub Tallinnas Jahu 12-213, näitust saab külastada K–R kl 12–18, L kl 12–16 kuni 29. augustini. 

Alexei Gordin (1989) on peamiselt tuntud maalijana, kuid ta tegeleb ka joonistuse, foto-, video- ja performance’i-kunstiga. Oma loomingus näitab Gordin musta huumori abil (kunsti)maailma absurdsust ja inimeste võõrandumist, käsitledes ühtlasi ebavõrdsuse ja marginaliseerunud ühiskonnagruppide probleeme. Gordini teoseid iseloomustab mõjutatus karikatuurikunstist ning teksti ja visuaali kooseksisteerimine viitega koomiksi- ja meemikultuurile. Gordin on võitnud fotokonkursse ning pälvis 2017. aastal Vilniuses Baltimaade noore maalikunstniku preemia. Kunstnik on õppinud Tallinnas ja Helsingis maali, praegu elab ja töötab Tallinnas.

Alexei Gordin on Kogo galerii esindatav kunstnik. Ta osaleb praegu kahel grupinäitusel: Kogo galeriis oleval näitusel „Kunstiturg, elu ja surm“, mis on avatud 14. augustini ning  Lõuna-Koreas Soulis galeriis Art Corner H näitusel „New age of Baltic‟, mis on avatud kuni 4. septembrini; Gordin osaleb 13. augustil Arvamusfestivalil Paide 3000 alal kaasaegse kunsti teemalise arutelu „Do you get it? Not quite. What contemporary art can give us“; ühtlasi esitleb galerii Gordini videokunsti 2.–5. septembrini Kai Kunstikeskuses toimuval kunstimessil Foto Tallinn.

Tänud! ArtDepoo galerii, Kristiina Nurk, Komisjonikaubamaja, Kalamaja pruulikoda, DJ Nika, Urmo Teekivi.