Kristina Õllek

Kristina Õllek tegutseb fotograafia, video ja installatsiooni kokkupuutepunktis, kus kujutised ristuvad mikroobsete ja keemiliste protsessidega. Uurimistööst ja spekulatiivsest mõtlemisest juhindudes käsitleb ta oma töödes mereökoloogiat, geoloogilist ainest ja inimtekkelisi keskkondi. Viimasel kümnendil on ta oma loomingus süüvinud süvamere ökosüsteemidesse, triivinud Põhjamere rannikul ja sukeldunud Läänemere hüpoksilistesse tsoonidesse. Õlleki mõttetöö keskendub veeorganismidele – tsüanobakteritele, vett filtreerivatele organismidele ja teistele inimeseülestele osalistele –, käsitledes neid kui saastunud vete elavaid arhiive. Tema kujutised ei püsi fikseerituna, kuniks kristalliseeruvad meresoolaga kaetud fotoskulptuurideks, mida on kujundanud aeg ja keemilised protsessid. Pöörates tähelepanu sellele, kuidas uued tehnoloogiad kujundavad ümber meie taju ning laiendavad kujutise ja ruumi piire, avaldub Õlleki looming ökoloogiliste, hüdrofeministlike ja liikidevaheliste kujutluspiltide kaudu.

Kristina Õllek (snd 1989) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas bakalaureuse- (2013) ja magistrikraadi (2016) ning ta laiendas oma praktikat, õppides Rotterdamis Piet Zwarti instituudis ja kunstiakadeemias Weißensee Kunsthochschule Berlin. Õllek on pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia (2023, 2016) ning 2023–2025 oli ta üks kunstnikupalga saajatest. Aastatel 2013–2018 kuulus ta kunstnike juhitava projektiruumi Rundum kaasasutajate ja liikmete hulka, toetades koostööpõhise ja eksperimentaalse kunsti praktikaid.

Õllek osales kaasaegse kunstnikuna Konrad Mägi suurel ülevaatenäitusel Londonis Dulwich Picture Gallerys (2026). Tema hiljutised isikunäitused on „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees, kas näed?“ (2026) Kuressaare Raegaleriis, „As the Earliest Carrier Emerges“ (2025) koos Kert Viiart-Õllekiga näituseruumis Grand Palais Bernis Šveitsis, „Tsüanookeanid“ (2024) koos Tuomas A. Laitineniga Kai kunstikeskuses Tallinnas ja „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ (2023) Kogo galeriis Tartus.

Tema viimaste grupinäituste seas on „Restauraatorist konservaatoriks“ (2026) Niguliste muuseumis Tallinnas; „Metabolising Time“ (2026) MU Hybrid Art House’is Eindhovenis Hollandis; „Ghosts of Impossible Present“ (2026) Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseumis Riias; „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ (2026) Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas; „For All At Last Return“ (2025–2026) Balti Kaasaegse Kunsti Keskuses Gatesheadis Suurbritannias; „Down Deep: Living Seas, Living Bodies“ (2025–2026) Riiklikus Kunstigaleriis Sopotis Poolas; „From Amber to the Stars“ (2025) M. K. Čiurlionise riiklikus kunstimuuseumis Kaunases Leedus; XVI väikese skulptuuri triennaal (2025) Fellbachis Saksamaal; „Dryads of Cosquer“ (2024) La Traverse’i galeriis Marseille’s Prantsusmaal; „Ghosts of Impossible Present“ (2024) State of Concepti näituseruumis Ateenas Kreekas ning Henie Onstadi fotograafia ja uue meedia triennaal „New Visions“ (2023) Henie Onstadi kunstikeskuses Oslos Norras.Kogo galerii on esitlenud Kristina Õlleki töid kunstimessil Minor Attractions (2025) Londonis Suurbritannias.

Kogo galerii esitleb Kristina Õlleku töid fotomessil Paris Photo (2026). Varasemalt on galerii tema teoseid esitlenud fotomessil Foto Tallinn (2026), New Yorgis kaasaegse kunsti messil Esther III (2026) ja Londonis kaasaegse kunsti messil Minor Attractions (2025).

Kunstniku teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Winterthuri fotomuuseumi, Euroopa Keskpanga ja New Yorgi linnaraamatukogu kollektsiooni ning mitmetesse erakogudesse Euroopas.