Sissejuhatus

Teos grupinäituselt „Bambi projekt“.

Selle peale ütles Marena, kitseneiu, kes oli peaaegu täiskasvanu: „See tähendab, et ühel päeval ta tuleb meie hulka ja on niisama leebe kui meie. Ta mängib meiega, kogu mets on õnnelik ning me lepime ära.“ (Salten, lk 63)

Salteni raamatut, aga eriti selle põhjal valminud Disney animatsiooni on kritiseeritud, kuna see kujutavat inimkonda halvas valguses ning saatvat vastuolulisi sõnumeid inimeste ja teiste olendite rahumeelse kooseksisteerimise võimalikkuse kohta. Ingrīda Pičukāne hägustab oma koomiksites piire inimeste ja loomade vahel, et seeläbi loodusega taas ühist keelt leida. Feministliku kunstnikuna huvitavad teda sooidentiteediga seotud küsimused ning nende seos inimese ja looduse suhtega.

Nii raamatus kui ka filmis on loomadel mitmeid traumeerivaid kokkupuuteid Tema ehk meessoost kütiga, kes loomi tapab ja metsas hirmu külvab. Pičukāne visuaalne jutustus räägib Bambi kohtumisest naisega, kes tuleb metsa mediteerima ning sarnaneb väliselt vägagi noore hirvega. Lugu jätkub kahe sarnase välimusega liigi tutvumise ja viimaks ka sõbrunemisega. Pičukāne loomingus on sotsiaalkriitikat 21. sajandi ühiskonna pihta, mis põhineb endiselt binaarsel maailmavaatel, kus nii meestele kui ka naistele on väga kindlad käitumismustrid ette antud. Pole juhus, et just naised kipuvad rohkem looduskaitsega tegelema ja veganid olema, samas kui mehed sõidavad rohkem autoga, tarbivad rohkem loomseid tooteid ning jahivad ja saastavad rohkem. Seda silmas pidades tundub, nagu ei oleks raamatu kirjutamise ajast just palju muutunud. „Bambi & Bambi“ on pühendatud lootusele, et inimese suhe nii looduse kui ka teiste inimestega võib veel muutuda